Müüdid ja tegelikkus

Teraskatuste kohta on levinud mitmeid müüte.

 

Näiteks arvatakse, et need kolisevad kõrvulukustavalt. See arvamus vastab tõele juhul, kui katusekatte alune soojustus pole piisav.

 

Isolatsioonimaterjalid toimivad suurepäraselt heli-summutajana ja korrektselt kinnitatud/soojustatud katus ei tekita vihma või tuule käes suuremat müra kui teised katusekattematerjalid.

 

Väidetakse sedagi, et metall-

katus roostetab. Tegelikkuses

on terasest südamikuga materjal

kaetud kestva kattega, et see

peaks vastu agressiivsetele

keskkonnamõjudele. Metall-

katused on loodud kestma väga

rasketes tingimustes – metall

küll roostetab, ent õigest mater-

jalist teraskatus siiski mitte.

 

Olen kuulnud väidet, et plekk-

-katus pole hea valik, sest tuvid

kraabivad oma küüntega kaitsva

värvikihi maha ja katus hakkab

kergesti roostetama. Seda ohtu

siiski pole, sest tuvi küüned

kvaliteetse värvikihi peale ei hakka.

 

On veel neidki, kes arvavad, et metallkatused on mõeldud vaid tööstushoonetele. Juba sajandite eest oli metall-katus kättesaadav vaid jõukamatele ning tänapäevalgi paigaldatakse seda meelsasti nii eramutele kui ka ühiskondlikele hoonetele (Tartus Ahhaa Keskus, Kadrioru loss jne). Üle ega ümber ei saa valtsplekk-katusest miljööväärtuslikes piirkondades.

 

Levinud on arvamus, et katusetöid saab teha vaid kevadel-suvel, mistõttu on just sel perioodil kõigil katusemeistritel kibekiire tööaeg. Katust saab ehitada ka sügisel ja talvel. Tellija seisukohast vaadatuna on soovitud tööde talveni edasilükkamine isegi nutikam. Talvel on vähem vihmapühasid kui kevadel või sügisel ja sissesadamise oht seeläbi väiksem. Et talvel on ehitusmeestel vähem tööd, on tegijaid rohkem valida, nad saavad kohe tööle asuda ja hinnad on oluliselt soodsamad.

Algusse